Ja nii ta jälle venis, see kuradi lugu , mis pidin pärast arstil käimist kirja panema. Aga ma ei teagi, mis edasi. Süst tehtud, poldki hullu, aga pole palju paremaks läinud ka. Kui, siis ainult natukene. See selleks. Selleks et kuskilt kukkuda, peab kuskile jõudma. EI tea kui kõrgelt ma kukkusin , just neli kuud ja 20 päeva tagasi , vb kukkusin ei kuskilt veel alla poole. Vb kukkusin poole pealt alla. jne. Surnud ring. Elu läheb edasi. Jooksen edasi. Ja mis kõige tähtsam. eesmärgid säilivad. Viha on suurem. Tahtmine on suurem. Tase on sitem. Aga kõik jätkub:) Kiirust pole ollagi aja 22. aprillil Tarva mäel kohtume. !

Comments

Popular posts from this blog

Blogi läheb ajutiselt kinni, Mõedaka nimejooksusarja panen ka kinni!

Haanja 100 ultra- kaua oodatud võit!

Soomes käidud, lahing peetud, organismile piisavalt puhkust antud ning nüüd kevade suunas!