Sain jälle suusad alla, lõpetasin Rakvere-Vinni talvejooksu seeria ära ning hetkel käib " Vaesemehe Monte Gordo treeninglaager UK-s"
Tsauki!
Alustan natukene vanematest asjadest ja siis sujuvalt praegusesse olukorda! Kuidas ma üle pika aja jälle suusad alla sain? Kuidas läks Talvejooksu seeriavõistluse viimane etapp ning kuidas sujub minu enda väikene " vaesemehe Monte Gordo treeninglaager UK -s ?
5. märts läheb minu jaoks ajalukku päevana, mil ma jälle suusatasin. Toimusid HAKA Plasti sisesed Maailmameistrivõistlused Pariisi matkarajal 5,5 km-sel ringil. Mulle meeldib selline kollektiiv, kes aastas korduvalt ennast spordirajal joonele ajab- eesmärgiga koos midagi kasulikku ning lõbusat teha. Õnneks oli osavõtt päris asjalik ning lõbus päev värskes õhus sai veedetud. Stardirivi eesotsas oli peale minu veel Kaul, Tõnno ja Ivar- meie olime need, kes läksid ikkagi täis pangale ja võistlema, teised võtsid asja mõnuga:) Esikolmikusse mahtusime mina, Tõnno ja Kaul!
Pärast suusatamist tegime kerge sauna ning läksime heade emotsioonidega laiali!
Päev pärast suusatamise suurvõistlust toimus Rakveres Vinni-Rakvere seeriajooksu viimane etapp ning vaatamata sellele, et seeria üldarvestusse enam ei pääsenud, läksin tegin etapi ikka ära. Olud olid muidugi ööga hullemaks muutunud ning maha sadanud lumi tegi meie jalgealuse libedaks. A mis seal ikka, tegemist ongi talvejooksuga:) Enne starti sai teiste jooksjatega veidi muljetatud ning bussiga ühiselt Vinni sõidetud. Seejärel oligi vaja veel number võtta ja vaikselt sooja tegema minna. Ega sealt bussist väga välja minna ei tahtnud, aga pääsu enam ei olnud! Tossuvalikuga panin juba kodus puusse, ehk kaasa võtsin ainult n.ö kiiremad ja siledama tallaga tossud, mis antud rajale küll ei sobinud, vähemalt esimesed 8 km. Kõlas stardipauk ja andsime aga kuuma! Et kõigile näidata, et mul on valed tossud jalas, panin mõnisada meetrit pärast starti korraliku kiire kõhuka maha, aga õnneks sain ruttu püsti ja Olarile ja Ülarile järgi tagasi. Aga juhtus see, mida kartsin- Olari ja Ülari panid natukene kiirema käigu sisse ja ma jäin üksinda maha. Proovisin vahet hoida või vähemalt mitte väga ruttu pikeneda lasta, aga lõpuks ikka Olariga kindel 46 sekki vahet. Lahtiste tossupaeltega Rain tuli 48 sekki pärast mind, nii ees kui ka taga oli kindel vahe, tööd tuli üksinda teha. Minu aeg oli tol korral 36:19, ei kiida ega kurda!
Ja nüüd olen ma otsapidi Inglismaal, jälle... Mõni nädal tagasi kui paljud jooksjad oli laagrites, siis meil sadas igasugust asja taevast alla ning iga hommik oli jälle paras üllatus kui aknast välja vaatasin. Siis mõtlesin, et äkki õnnestub mul ka väikene tugevam treeningnädal teha vähe soojemas keskkonnas ja tööst puhates. Tänu tööandja mõistvale suhtumisele, ema kiirele vastutulekule ning heade asjade kokkulangemisele istusin 18.03 lennuki peale ning algas " Vaesemehe Monte Gordo ".
Ilmad ei ole siin küll nüüd suurepärased ja kindlasti Portugaliga võrrelda ei saa, aga samas on mul hea rahulik koguda kilomeetreid ning teha natukene teravamaid liigutusi kui kodustel jääradadel!
Eesmärk on võtta 9 st päevast maksimumi, aga samas mitte ka üle tõmmata! Üle treenida oskab igaüks:)
Kõik rahulikud ja pikad otsad teen ma tavaliselt siin mereääres ning kiiremat sorti treeningud planeerisin teha staadionil. Staadioniga läks muidugi täbaralt, esimese treeningu tegin seal laupäeval ära, kuid täna sinna minnes olid seal mingid tegelased, kes n.ö tegid seal tööd ning staadionil treenimine ei olnud samal ajal lubatud. Samuti küsisid nad minult, et kas ma olen spordiklubi liige ja kui ma ütlesin, et ei, siis nad küsisid, kas mul on raha makstud, et ma seal jooksen. Siis sain aru, et see avatud väravatega staadion ei olegi nii avatud kui ma arvasin ning selle eest tuleb raha välja käia. Kui palju, seda ma ei tea, aga igatahes homme pean vaatama, kas lähen sinna staadionile tagasi v sõidan rongiga naaberlinna, kus on suurem ja uhkem avatud staadion:)
Ühesõnaga, võõras kohas ikka natukene segadust ja sekeldusi, aga treeningud saab kindlasti ilusti tehtud. Üle 90 kilomeetri võõraid teid on tallatud ning minna on veel korralikult! Teie nautige aga veel suusamõnusid kuniks saab!
Ühel päeval paistis ka päikene:)
Alustan natukene vanematest asjadest ja siis sujuvalt praegusesse olukorda! Kuidas ma üle pika aja jälle suusad alla sain? Kuidas läks Talvejooksu seeriavõistluse viimane etapp ning kuidas sujub minu enda väikene " vaesemehe Monte Gordo treeninglaager UK -s ?
5. märts läheb minu jaoks ajalukku päevana, mil ma jälle suusatasin. Toimusid HAKA Plasti sisesed Maailmameistrivõistlused Pariisi matkarajal 5,5 km-sel ringil. Mulle meeldib selline kollektiiv, kes aastas korduvalt ennast spordirajal joonele ajab- eesmärgiga koos midagi kasulikku ning lõbusat teha. Õnneks oli osavõtt päris asjalik ning lõbus päev värskes õhus sai veedetud. Stardirivi eesotsas oli peale minu veel Kaul, Tõnno ja Ivar- meie olime need, kes läksid ikkagi täis pangale ja võistlema, teised võtsid asja mõnuga:) Esikolmikusse mahtusime mina, Tõnno ja Kaul!Pärast suusatamist tegime kerge sauna ning läksime heade emotsioonidega laiali!
Päev pärast suusatamise suurvõistlust toimus Rakveres Vinni-Rakvere seeriajooksu viimane etapp ning vaatamata sellele, et seeria üldarvestusse enam ei pääsenud, läksin tegin etapi ikka ära. Olud olid muidugi ööga hullemaks muutunud ning maha sadanud lumi tegi meie jalgealuse libedaks. A mis seal ikka, tegemist ongi talvejooksuga:) Enne starti sai teiste jooksjatega veidi muljetatud ning bussiga ühiselt Vinni sõidetud. Seejärel oligi vaja veel number võtta ja vaikselt sooja tegema minna. Ega sealt bussist väga välja minna ei tahtnud, aga pääsu enam ei olnud! Tossuvalikuga panin juba kodus puusse, ehk kaasa võtsin ainult n.ö kiiremad ja siledama tallaga tossud, mis antud rajale küll ei sobinud, vähemalt esimesed 8 km. Kõlas stardipauk ja andsime aga kuuma! Et kõigile näidata, et mul on valed tossud jalas, panin mõnisada meetrit pärast starti korraliku kiire kõhuka maha, aga õnneks sain ruttu püsti ja Olarile ja Ülarile järgi tagasi. Aga juhtus see, mida kartsin- Olari ja Ülari panid natukene kiirema käigu sisse ja ma jäin üksinda maha. Proovisin vahet hoida või vähemalt mitte väga ruttu pikeneda lasta, aga lõpuks ikka Olariga kindel 46 sekki vahet. Lahtiste tossupaeltega Rain tuli 48 sekki pärast mind, nii ees kui ka taga oli kindel vahe, tööd tuli üksinda teha. Minu aeg oli tol korral 36:19, ei kiida ega kurda!
Ja nüüd olen ma otsapidi Inglismaal, jälle... Mõni nädal tagasi kui paljud jooksjad oli laagrites, siis meil sadas igasugust asja taevast alla ning iga hommik oli jälle paras üllatus kui aknast välja vaatasin. Siis mõtlesin, et äkki õnnestub mul ka väikene tugevam treeningnädal teha vähe soojemas keskkonnas ja tööst puhates. Tänu tööandja mõistvale suhtumisele, ema kiirele vastutulekule ning heade asjade kokkulangemisele istusin 18.03 lennuki peale ning algas " Vaesemehe Monte Gordo ".
Ilmad ei ole siin küll nüüd suurepärased ja kindlasti Portugaliga võrrelda ei saa, aga samas on mul hea rahulik koguda kilomeetreid ning teha natukene teravamaid liigutusi kui kodustel jääradadel!
Eesmärk on võtta 9 st päevast maksimumi, aga samas mitte ka üle tõmmata! Üle treenida oskab igaüks:)
Kõik rahulikud ja pikad otsad teen ma tavaliselt siin mereääres ning kiiremat sorti treeningud planeerisin teha staadionil. Staadioniga läks muidugi täbaralt, esimese treeningu tegin seal laupäeval ära, kuid täna sinna minnes olid seal mingid tegelased, kes n.ö tegid seal tööd ning staadionil treenimine ei olnud samal ajal lubatud. Samuti küsisid nad minult, et kas ma olen spordiklubi liige ja kui ma ütlesin, et ei, siis nad küsisid, kas mul on raha makstud, et ma seal jooksen. Siis sain aru, et see avatud väravatega staadion ei olegi nii avatud kui ma arvasin ning selle eest tuleb raha välja käia. Kui palju, seda ma ei tea, aga igatahes homme pean vaatama, kas lähen sinna staadionile tagasi v sõidan rongiga naaberlinna, kus on suurem ja uhkem avatud staadion:)Ühesõnaga, võõras kohas ikka natukene segadust ja sekeldusi, aga treeningud saab kindlasti ilusti tehtud. Üle 90 kilomeetri võõraid teid on tallatud ning minna on veel korralikult! Teie nautige aga veel suusamõnusid kuniks saab!
Ühel päeval paistis ka päikene:)
Comments
Post a Comment